Avaleht
Uudised
Viljandi praostkond
Juhid ja töötegijad
Kogudused
Vaimulikud
Jumalateenistused
Leer
Kiriklikud talitused
Muusika
Traditsioonid
Koostööpartnerid
Jutlused ja tekstid
Galerii
 
 
KOGUDUSED

SUURE-JAANI Johannese
reg nr 80210898

Köleri 1, 71503 Suure-Jaani
tel 5348 5573, e-post: suure-jaani@eelk.ee

EE941010302008924009 SEB

EE772200221058655147 Swedbank

Jumalateenistus: pühapäeviti ja kirikupühadel kell 14.00 või vastavalt kavale

KOGUDUSE VAIMULIK

õp Hedi Vilumaa »
tel 5348 5573, epost: hedi.vilumaa@eelk.ee

* * *

Suure-Jaanis on vanim Viljandimaa kivist maakirik ja ühtlasi üks esimesi kogu Kesk-Eestis. Ehitatud arvatavasti 1300 paiku. Kiriku müürid on laotud vaheldumisi Põhja-Eesti ehitusmaterjalist paest ja Lõuna-Eestile iseloomulikust maakivist, kasutades tellist suuremat teostuse peensust vajanud ehitusosades (portaalid, aknapiirded jne.)
Pühakoda koosnes kolme võlvikuga kolmelöövilisest pikihoonest (võlvid hävisid Liivi sõjas) ja ristkülikulise põhiplaaniga koorist, kusjuures käärkamber puudus, küll aga oli olemas tugev läänetorn, kõigile orduala siinsetele kirikutele iseloomulik. Torni läänefassaadi kaunistab avar roosaken, mõikalise tellisäärisega ümbritsetud ja teravkaareline sammasportaal. Portaali küljesambaid liigendavad tüvisevõrud ja kapiteele ehib hilisromaani kunstiajastule omane lamereljeefne palmettdekoor. Portaali arhivolt tipneb evangelist (?) Johannest sümboliseeriva kotkapeaga. Kaheastmelisena kujundatud põhjaportaalilgi näeme tüvisevõrudega kaunistatud sambaid, kuid kapiteelid on jäetud dekoorita.

Uudse ruumielemendina esineb tornialune võlvkoda, mis hilisemates sakraalhoonetes leiab kordamist. Keskaegse ruumikompositsiooni järgi sidus kirikuruumi pühaks tervikuks jumalakoda idast läände läbiv valgusvoog, sümbol Kristuse valgusest. Sellise ühtse valgusruumi on Suure-Jaanis, nagu paljudes teisteski vanades kirikutes, ära lõhkunud oreliehitus läänepoolse roosakna ette. Külgaknad, algselt kitsad, viidates taas hilisromaanika stiilimõjule, on hiljem pikemaks ja laiemaks raiutud. Kaitsefunktsiooni reedab riivpalgiga suletav uks torni ülaosas. Torni viinud müüritrepp algas koori põhjaseinas ning hargnes kaheks - letnerile viinud otseharu juhib nüüd kantslisse, paremale pöördunud trepiharu läbis pikihoone idaseina, jõudis võlvipealsele ja sealt edasi tornini.

Ajaloost on teada, et Liivi sõja järel seisis Suure-Jaani kirik veel 1613 varemeis. Taastamise käigus kõrgendati seinu ja konstrueeriti puust võlvid, üks korrus lisandus ka tornile. 1703 Põhjasõjas põles kirik taas maha ning veelkordse ülesehitamiseni jõuti alles 1767. Siiski varsti sõja järel 1728 on kirikul juba olemas puust kellatorn, kuhu tõsteti vahepeal peidus olnud tornikellad. Võlve enam ei üritatudki taastada - puitlagi, mis ehitati pikihoonet katma 1767, on tänagi Suure-Jaani kirikuliste peade kohal alles.

Oletatavasti 19. sajandi lõpuveerandil sai ka Suure-Jaani kirik pseudogooti laadis uue sisustuse.
Altarisein pärineb umbes 1870 ja on Johann Gottfried Mühlenhauseni töö. Ilmselt 1887 altarimaali Kristus ristil autor on teadmata, sest initsiaalid lõuendil pole osutunud loetavaks.
Oreliprospekt (1804, orelimeister Johann Andreas Stein Pärnust) jäi alles ka pärast oreli ümberehitamist vendade Kriisade poolt 1937.

Üks unikaalne mälestusmärk kirikuaiast on korduva lõhkumise tõttu leidnud uue asupaiga tornieeskoja lõunaseinal. See on paest ratasrist nimega Anne Ratccsep, pesukurika kontuurkujutisega ja daatumiga 1598. Kooriruumis seisab valgest ja hallist lihvitud marmorist urnikujuline mälestusmärk kindral Hans Heinrich von Fersenile (1800)

← tagasi   ↑ üles
Pikk 8, 71003 Viljandi  | viljandi@eelk.ee