Avaleht
Uudised
Viljandi praostkond
Juhid ja töötegijad
Kogudused
Vaimulikud
Jumalateenistused
Leer
Kiriklikud talitused
Muusika
Traditsioonid
Koostööpartnerid
Jutlused ja tekstid
Galerii
 
 
KOGUDUSED

KOLGA-JAANI Johannese
reg nr 80208826

W. Reimani 3, 70301 Kolga-Jaani, Viljandimaa
tel 5394 5771, e-post: kolga-jaani@eelk.ee
www.eelk.ee/kolga-jaani

Jumalateenistus: pühapäeviti 14.00

Avatud: Kolga-Jaani koguduse pastoraat on avatud N kell 10-14, P kell 12-16, suvel lisaks K kell 10-14. Samadel aegadel avatud Villem Reimani muuseum-tuba või kokkuleppel. Kirik on suvel avatud iga päev, sügisest kevadeni kokkuleppel.

KOGUDUSE VAIMULIK

õp Peeter Parts »
tel 5568 4711, epost: peeter.parts@eelk.ee

* * *

Koguduse ja kiriku ajaloo lühiülevaade

Kolga-Jaani kiriku ja koguduse ajaloo algallikad on väga puudulikult säilinud ja toetuvad suures osas legendidele. Ala oli XIII saj. alguses Nurmekunde ja Mõhu maakonna kokkupuutekohas ning kuulus Liivimaa Ordu võimu ajal Põltsamaa komtuurkonda. Ehitusviisi järgi otsustades pärineb Kolga-Jaani kirik XV sajandist, aga paljud faktid viitavad sellele, et algne kiviehitis on XIV sajandi algusest.

Segadust on tekitanud kiriku nimipühaku Johannese isik – mainitud on Ristija Johannest ja 20. märtsil 1393 märtrina Moldawi jõkke uputatud Johannes Nepomuki. Enamlevinud arusaama järgi kannab kirik aga evangelist Johannese nime. Kolga-Jaani kihelkonna saksakeelse nimetuse “Klein St. Johannis” (Veike Jaani) on arvatavasti tinginud asjaolu, et lähikonnas on Viljandi Jaani ja Suure-Jaani kirikud, mis asuvad tihedamini asustatud keskustes. Kolga on tuletatud kirikukihelkonna asendist, sest seda piiravad sood ja rabad ning kirik asub eemal suurematest teedest.

Algselt oli kirik lihtne võlvimata gooti stiilis kastehitis ristkülikulise põhiplaaniga, ilma torni ja kooriruumita, eeskujuks dominiiklaste lihtsad kirikusaalid. Hiljem, XIV saj. lõpul, võlviti Tallinna meistri juhtimisel kolme servjoonvõlviga ühelööviliseks ruumiks. Võlvid toetuvad algsetele müüridele. Keskajast pärinevad nii sakramendinišš (tabernaakel) kui ka rituaalne kätepesunõu (piscina) kiriku idaseinas. Kirik on korduvalt kannatanud sõdades, kuid võlvid siiski säilisid. Liivi sõja ajal umbes 1578 olevat inimesed kiriku võlvidelt pelgupaika otsinud. Tõenäoliselt on kirik teatud aja ka kasutamata seisnud ja metsa kasvanud, sest legend räägib, et jahimehed olid paksus metsas mäekünkal lõket teinud ja avastanud äkki, et seisavad kiriku võlvidel.

Veel 1778 olevat Odiste külas Ottimatsi talus üks härja ike kasutusel olnud, mis kiriku lae võlvil kasvanud kasest tehtud. See ese viidi hiljem Eesti Rahva Muuseumi, Raadile, kus see hävis muuseumi põlengul. 1623 pärinevad andmed ütlevad, et kirik on ilma katuse, akende ja usteta.

Katoliku ajal oli kirik Põltsamaa abikirikuks. Alles Rootsi ajal (1639) tõstis Põltsamaa lossiomanik Hermann Wrangel ta iseseisvaks kirikuks ning määras kohale esimese luterliku õpetaja, pannes sellega aluse Kolga-Jaani kirikukihelkonnale. Selle akti mälestuseks olevat altaritaguse akna sees ka vastav kiri seisnud, mis sealt eemaldati umbes 1860.

1641 ehitati kirikule uus puitkatus ning 1668 sai krohvitud ja lubjatud pühakoda ka barokse sisekujunduse. Järgmised ümberehitused võeti kirikus ette sajand hiljem. 1742 tehti kirikule laudadest katus. 1796 ehitati käärkamber ja vanad rõdu kandvad puusambad asendati kivisammastega. 1875 püstitati läänetorn ( kõrgus 45 m). Läänetorni püstitamisega lõhuti ära algne müürisisene trepp, mis viis kiriku võlvidele.

Haruldane on tornikiivri puidust kimmkate. 130 aastat püsinud tornikiivri katte vahetust alustati 2005 suvel. 2006 kevadeks parandati II maailmasõja aegsetest kuuliaukudest tornimuna ja rist. Need kullati ning asetati tagasi torni tippu. Muna sisse paigaldati ürikud ja kehtivad rahatähed. Tornikiivri kimmkattevahetus lõpetati mais 2006.

1890-1917 oli õpetajaks Willem Reiman, üks rahvusliku liikumise juhte. Tema eestvedamisel tehti kirikule 1903 põhjalik remont: laiendati aknaid, ehitati ümber käärkamber, laudkatus asendati madalama tsinkplekist katusega, rõdu kandvad kivisambad asendati malmsammastega, ehitati tornis uued laed ja trepid. See sundis omakorda orelilõõtsa asendit muutma, mistõttu tuli ka orelit tõsta.

Riiast, Ernst Tode töökojast telliti altarivitraa˛ “Tulge minu juurde” (1903), mis on ainulaadne Eestis. Lähim analoogne vitraa˛aken asub Riia Toomkiriku altaritaguses aknaorvas ja on Kolga-Jaani vitraa˛iga hämmastavalt sarnane.

Remondi käigus asetati uus kantsel paremale poole, millega võideti kirikusse ruumi ja õpetaja sai jutluse ajal kõigile kirikulistele nähtavaks. Kantsli paremale poole toomisega säilitati ka keskaegsed seinanišid. 1903 muretseti Riiast ka marmorist altariplaadid. Kogu remondi jaoks võetud laenu suutis Willem Reiman tagasi maksta juba 1906.

Villem Reimani aktiivne tegevus oli suunatud Kolga-Jaanile tervikuna. Kuni 1912 olid Kolga-Jaanis kirik, õpetajamaja ja majapidamishooned, ümberringi kirikumõisa põllud ja mõni üksik talupidamine. Viis aastat heitles W. Reiman kirikukonvendiga, kuni see lõpuks 27. novembril 1912 otsustas kirikumõisast eraldada 65 ehituskrunti ja nii kerkis kiriku lähikonda V. Reimani päevil hulk maju. Seega tuleb XX sajandil Kolga-Jaani kihelkonnas alanud majanduslikku ja kultuurilist ühistegevust seostada üksnes Willem Reimaniga. 1988 püstitati Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel Kolga-Jaani kirikuväravate kõrvale Willem Reimani mälestussammas. Uus pastoraat ja selles olev Willem Reimani mälestustuba pühitseti 1999.

Kolga-Jaani kiriku harulduste hulka kuuluvad 14. sajandi lõpust pärinev puust altarikrutsifiks (Ida-Preisi koolkonna töö), 1681. aastasse dateeritud barokkaltari ülemine säilinud osa, kolm fragmenti vana kantsli maalingutest ja väike rauast ning puust barokne kroonlühter aastast 1750. Omapärased on orelivääri Vana Testamendi teemalised maalingud (J. G. Kühle, 1771). Kolga-Jaani kiriku oreli valmistas Gotta linnast Saksamaalt tulnud orelimeister Guido Knauf 1883.

Kirikut ümbritsev kivimüür laoti 1912, 1990 müüri korrastati. 2001 taastati müüri tagumine osa. Sepisväravad valmistati 2004.

2001 kinkis Alice Raavel kirikule tubaoreli (Matto töökoda, Jurjev, 1897). 2002 orel renoveeriti. Samal aastal renoveeriti ka käärkamber ning vahetati välja elektrisüsteemid (kirikus on elekter alates 1948 ülestõusmispühadest). 2003 rajati kirikuesine kivitee ja kunstnik Jüri Kask maalis oreliväärile Uue Testamendi teemalised maalid “Kaksteist apostlit”.

Suuruselt on Kolga-Jaani kirik keskmine, pigem väiksepoolne, mahutab kuni 500 inimest. Istekohti on 300.

Olulisemad vaatamisväärsused kirikus

Haruldane on tornikiivri puidust kimmkate. 130 aastat püsinud tornikiivri kimmkattevahetus lõpetati mais 2006.

Ernst Tode altarivitraa˛ “Tulge minu juurde” (1903) on ainulaadne Eestis.

14. sajandi lõpust pärinev puust altarikrutsifiks (Ida-Preisi koolkonna töö)

1681. aastasse dateeritud barokkaltari ülemine säilinud osa

Kolm fragmenti vana kantsli maalingutest

Väike rauast ning puust barokne kroonlühter aastast 1750.

Orelivääri Vana Testamendi teemalised maalingud (J. G. Kühle, 1771).

Koguduse tänased olulisemad traditsioonid ja tegemised

EELK Kolga-Jaani kogudus on traditsioonilise luterliku identiteedi otsija ja kandja.

Kolga-Jaani kirikus on laulnud oma segakoor järjepidevalt 144 aastat. Praegust segakoori juhatab Merike Villems.

Sageli pakutakse kirikulistele pärast jumalateenistust koguduse pastoraadis kirikukohvi. Hingehoidja Aire Parts peab kord kuus kaminaõhtut (vestlus ja muusika).

Pühapäevakooli lapsed süütavad advendiaja jumalateenistustel kirikus küünlad.

Toimub valla koolide (Kolga-Jaani ja Leie Põhikool) jõulujumalateenistus.

Vald ja kogudus teevad tihedalt koostööd. Valla seenioride klubi „Pihlakobar“ korraldab kord kuus pastoraadis ühise sünnipäevade tähistamise ja rahvalike laulude õhtu.

← tagasi   ↑ üles
Pikk 8, 71003 Viljandi  | viljandi@eelk.ee