Avaleht
Uudised
Viljandi praostkond
Juhid ja töötegijad
Kogudused
Vaimulikud
Jumalateenistused
Leer
Kiriklikud talitused
Muusika
Traditsioonid
Koostööpartnerid
Jutlused ja tekstid
Galerii
 
 
KOGUDUSED

HELME Maarja
reg nr 80210125

Kalmistu 2, 68604 Tõrva
tel 763 3340, 763 2291, e-post: helme@eelk.ee

1120082428 Swedbank

Jumalateenistus: pühapäeviti 11.00

Avatud: Helme kirik ja koguduse kantselei samal aadressil. Avatud: T-R kl.10-13

KOGUDUSE VAIMULIK

õp Arvo Lasting »
tel 524 9654, epost: arvo.lasting@eelk.ee

* * *

KOGUDUSE AJALUGU

Kohanimi Helme leidub esimest korda kirjalikul kujul 1329 ülestähendustes leedulaste sõjaretkest siinsetele Liivi ordu aladele. Katoliku ajast on teada vaid preester Wulfarus de Buren. Luterliku reformatsiooni võttis Helme kihelkond 16. saj vastu esimeste hulgas Liivimaal, aga ka Poola-aegne katoliiklik vastureformatsioon 16.saj teisel poolel puudutas Helmet. 1613 peeti katoliku preestri kohalviibimist vajalikuks Eesti suurematel luterlikel pühadel, et rahvast eemale hoida ja ära meelitada luterlikelt jumalateenistustelt.

19. saj teise poole venestamine viis õigeusu koguduse loomiseni. Kuid luterlusest õigeususse üleminek hõlmas vaid 17% elanikest. 19. saj alguses jõudis Helme kihelkonda ka vennastekoguduse liikumine, vennad ehitasid oma palvemaja Helmesse.

Helme koguduse suurus läbi ajaloo: 1755 - 7375 hinge; 1850- 10 050 hinge; 1930 - 12 000 (liikmesannetajaid 5000).

1970. aastatel 1200-1360 liikmesannetajat, 1994 - 1000 liikmesannetajat, 2000 – 600 liikmesannetajat, 2010 – 500 liikmesannetajat.

Helme koguduse õpetajad

Christoph Detri 1629

Mag. Ludolph Holler 1630-65 ?
Christoffer Kleinschmidt 1666-68?
Caspar Eggerdes 1680-89
Mag. Erasmus Pegau 1689-1711
Heinrich Herz 1711-1713
Mag. Heinrich Frost 1714-1731
Mag. Christian Gottfried Helwig 1732-1747
Johann Friedrich Körber 1748-1767
Gottfried Shcnabel 1767-1788
Johann Adam Andreae 1788-1796
Gottfried Ludwig Postels 1797-1810
Karl Johann Schubbe 1810-1857
Ernst Behse 1857-1897
Georg Koik 1900-1914
Johannes Uustal 1915-1948
Johannes Paesalu 1938-1939 (ametikandidaadina)
Valter Vaasa 1948-1996
Peep Audova ja Ivo Pill 1996-1999
Arvo Lasting alates 1999.
Diakon Jaan J. Leppik 1991 -1993
Diakon Ralf Alasoo 1993 -1995
Diakon Agur Piirisild 1995 nov- 1995 dets.
Vikaarõpetaja Andi Kirotar 1997-1998

KIRIKUD

Helme kihelkonna Maarja kirik ehitati 14. sajandil. Seisis varemetes 1613-1643. 1674 on korras olnud. 1702 Põhjasõjas langes varemeisse. 18. saj. taastati. 1944 septembris pommitati varemeisse. Varemed ootavad konserveerimist. Kiriku juures kunagises pastoraadis on koduloomuuseum.

Issanda Ihu kabel ehitati Maarja kirikust 500 m lõuna poole. Ehitamisaega ei tea. Siin kirikus käinud eestlased, kuna suures Maarja kirikus käinud sakslased. Kui suur kirik 17. ja 18. saj varemeis oli, käisid kõik selles kabelis. Issanda Ihu kabel süttis ja hävis 1744 välgust. Varemed seisavad keset põldu.

Helme kirik, endine vennastekoguduse palvemaja. Ehitati luterliku pastori Karl Schubbe toetusel. Kiriku ehitamiseks andis loa Helme mõisnik G. von Rennenkampf ja krundi eest maksis vennastekogudus Helme mõisale rendiks ühe kapsapea aastas. Hoone pühitsemine toimus 15. novembril 1847. 1918-1920 vabadussõja ajal sai pühakoda kannatada. Pärast remonti avati taas 12. aug 1928, pühitses luterlik pastor Johannes Uustal.

Alates 1944. aastast on EELK Helme kogudus siin jumalateenistusi pidanud. Hoone sai ametlikult koguduse omandisse aastal 2000.

Altarimaal „Kolgata“ ning kroon- ja seinalühtrid on pärit kihelkonna kirikust. Altarimaal „Ketsemani“ (1926) on vennastekoguduse ajast. Kantselei antiikne mööbel on soetatud perekond Vaasalt.

Kirikus on 330 istekohta.

Tõrva kirik-kammersaal on pühitsetud 28 .detsembril 1905 Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse sündimise koguduse kirikuna. Kirik sai 1944 sõjas kannatada. Hoone taastati alates 1986 ja pühitseti 1990 kontserdisaalina. Hoone sai EELK Helme koguduse omandiks 1994. Siin tegutseb kultuuri sihtasutus. Aeg-ajalt toimuvad kirikus jumalateenistused, palvused, kiriklikud talitused.

Kirikus on 160 istekohta.

Riidaja Gerdruta kirik-kabeli lasi ehitada mõisaproua Gerdruta von Stryk oma varalahkunud tütrele Louise Hedvigile. Ehitusaeg 1777-1864. 20. saj jäi kabel hooletusse. Von Strykide pere taastas kirik-kabeli ning taaspühitsemine toimus 25. augustil 2001 (peapiiskop Jaan Kiivit). Kabelis on Elma Tomson von Stryki altarimaal Kristuse portreega ning mälestustahvel kabeli alla ja kabelit ümbritsevale kalmistule maetud von Strykide perekonna liikmete nimedega.

Kirikus on 35 istekohta.

TÄNANE ELU

Küünlapäeva tähistame küünalde õnnistamisega Helme kirikus.

Valge pühapäeva kontsertjumalateenistus Tõrva kirik-kammersaalis – nädal pärast ülestõusmispühi.

Jaanipäeval peame kalmistupüha.

Suve jooksul ristimise meenutamise, kuldleeri, leeripüha ja ristimispüha jumalateenistused.

15. augustil maarjapäeva vabaõhujumalateenistus Helme kirikuvaremete juures.

Septembri viimasel pühapäeval mälestame piirkonna lahkunuid Riidaja kirik-kabelis.

Igavikupüha kontsertpalvus Tõrva kirik-kammersaalis. Tõrva kirik-kammersaali aastapäeva tähistame vana-aasta lõpu kontserdiga.

Piiblitunnid sügisest kevadeni.

Lastering sügisest kevadeni ja suvine laagris osalemine.

Koguduse aastapäeva, kihelkonna kirikute aastapäevade, koguduse õpetajate ja köstrite sünniaastapäevade ja teiste ajalooliste tähtpäevade tähistamine.

Välissuhted: Lätis Ergeme, Karki ja Valka kogudused, Soomes Laihia kogudus, Norras Byneseti kogudus, Saksamaal von Strykide perekond.

← tagasi   ↑ üles
Pikk 8, 71003 Viljandi  | viljandi@eelk.ee