EELK Taagepera Jaani kogudus tegutses Helme koguduse abikogudusena alates 1674. Kogudust teenisid Helme koguduse õpetajad:

Caspar Eggerdes 1680-89

Mag. Erasmus Pegau 1689-1711

Heinrich Herz 1711-1713

Mag. Heinrich Frost 1714-1731

Mag. Christian Gottfried Helwig 1732-1747

Johann Friedrich Körber 1748-1767

Gottfried Shcnabel 1767-1788

Johann Adam Andreae 1788-1796

Gottfried Ludwig Postels 1797-1810

Karl Johann Schubbe 1810-1857

Ernst Behse 1857-1897

Georg Koik 1900-1914.

Õpetajate kõrval teenisid kogudust köstrid organistide ja jutlustajatena: Tõnis Rosenberg (eluaastad 1838-1931, köstriametis 1859-1927); Andres Rusi (elas 1879-1953), Karl Tuvike (köstriametis 1915-1944).

Iseseisev EELK Taagepera Jaani kogudus asutati 1928. Selle aja jooksul on kogudust teeninud Helme koguduse õpetajad: Johannes Uustal (1915-1948), Valter Vaasa (1948-1996), hooldajaõpetajad Peep Audova ja Ivo Pill (1996-1999), Arvo Lasting (alates 1999). Diakonid Jaan J. Leppik (1991-1993), Ralf Alasoo (1993-1995), Agur Piirisild (1995), vikaarõpetaja Andi Kirotar (1997-1998).

Teise maailmasõja ajal oli siin jutlustanud ka kohalik koolimees Ain Eenmaa ja 1953 Armand-Valter Rummel.

Organistideks on olnud Aadu Laansoo (1944-1959), Heinola Vaasa (1959-1993), Aino Orgse (1994-1998), Thea Leitmaa (alates 1998).

Taageperast on pärit misjonär Hendrik Kokamägi (09. 05. 1884 Taagepera – 15. 12. 1960 Kanada). Hendrik Kokamägi pühitseti misjonäri ametisse 1910 Helsingis ja lähetati kuulutustööle Hiinasse (1910-1917). Seejärel jätkas ta pastori ametit Hiiumaal kuni 1923. 1944 emigreerus esmalt Soome, siis Rootsi ja viimaks Kanadasse.

Taagepera kogudus kuulus algselt Viljandi praostkonda, umbes aastatel 1950-2004 Valga praostkonda. Alates 1. maist 2004 kuulub Taagepera kogudus taas Viljandi praostkonda.

Taagepera Jaani kirik ehitati 1674. Tol ajal oli Taageperas mõisnikuks Otto von Stackelberg, kellest olevat tuletatud ka Taagepera nimi. Legend kõneleb, et mõisnik sattunud kord merehätta ja lubanud pääsemise korral ehitada kiriku.



Kirik on tervena üle elanud kõik sõjad. Kunagi nõukogude ajal pandi kirikule eterniitkatus.

1990. toodi kirikusse elekter ja valmistati puidust kroonlühtrid.

Suuremad remonditööd on tehtud käesoleval sajandil. 2000-2001 vahetati kiriku põrand ja paigaldati istepinkide alla elektrisoojendajad. 2004 remonditi käärkambrit ja laoti käärkambrisse uus ahi. 2007-2008 toimus katuse vahetamine ja torni restaureerimine. Remonditöid on tehtud Muinsuskaitseameti ning Hasartmängumaksu fondi, lisaks Helme valla, koguduse liikmete, kohaliku rahva ja sõprade, välispartnerite Hauho ja Dalhemi koguduste toetusel.

Kirikus on 120 istekohta.

Kirik asub vaid kolme kilomeetri kaugusel Taagepera lossist ja on armastatud paik laulatuste korraldamiseks.

Taagepera kogudus koguneb kaks korda kuus jumalateenistusele kirikusse.

Pidulikumalt tähistame ülestõusmispüha ja lõikustänupüha. Lõikustänupühal toovad kirikulised ande altari ette, millest katame kohvilaua ja veedame pärast jumalateenistust veidi aega veel osaduses. Jõuluõhtul on väike kirik rahvast täis.

Südasuvel toimub kalmistupüha kohe kiriku kõrval asuval Taagepera kalmistul (asutatud 1773).

Aasta jooksul korraldame mitu kontsertjumalateenistust, kuhu kutsume esinema nii kohaliku valla kollektiive kui ka kaugemaid külaliskoore, -ansambleid ja soliste.

Taagepera koguduse leerilapsed on harilikult käinud Helme koguduses ühises leerirühmas, aga mõnel aastal on kogunenud leerigrupp just Taageperas kohapeal leeritööd tegema ja leeripüha pidama (nii leidis suurem leeritöö siin aset 2011).

Ka kuldleeri lähevad taageperalased Helme kogudusse.

Taagepera kogudusel on välissuhted Soomes Hauho kogudusega. Taageperas sündinud kirjanik Hella Wuolijoki (neiuna Murrik, 21. 07. 1886 - 02. 02. 1954) läks mehele Soome Hauhost pärit Sulo Wuolijoele. Kuigi abielu kestis vaid 7 aastat, sai Hauho kirjanikule väga südamelähedaseks ning siit leidis ta ainet kirjutada Niskamäe lugusid. Huvi kirjaniku eluga seotud paikade vastu on loonud sõpruse Hauho ja Taagepera koguduste vahel.

Taagepera kogudus leidis sõpruskoguduse ka Rootsi Kuningriigile kuuluvalt Gotlandi saarelt, koguduse nimi on Dalhem.

Hauho koguduse esindajatega kohtume ühel või teisel moel igal aastal. Dalhemi ja Taagepera koguduste liikmed peavad omavahel kirjavahetust. Aeg-ajalt harva teeme huvitavaid külaskäike teineteise juurde.