Koguduse ja kiriku ajaloo lühiülevaade

Kirik on ajaloolises Karksi kihelkonnas tegutsenud alates 13. sajandist. Algselt asus koguduse kabel ordulinnuse pealinnuses. Lossis olev kabel jäi aga usupuhastuse aegadel väikseks ning lossi värava ette ehitati puukirik, mida nimetati 1688 teatel „Peetri kirikuks“. Tollal oli Karksi kogudusel oma maa ja kirikumõis, mida kutsuti „Papimaaks“.

Poola ajal hävisid kirikumõisa hooned ja kiriku maa liideti Karksi lossi külge. Ametisse määrati katoliku preester Paul Bazarowsky.

Rootsi ajal määrati Halliste kiriku õpetaja ühtlasi Karksi hingekarjaseks. Põhjasõja ajal kirikuhoone hävis, ent ehitati taas üles.

1773 otsustati ehitada uus kivikirik linnuse varemetele, kus vundamendi tarvis oli olemas kaks uuele ehitusele kõlblikku müüri. Kirik valmis viis aastat hiljem ja pühitseti 3. septembril 1778.

1847 kutsus kogudus köstriks Friedrich Saebelmanni. Samal aastal ehitati kirikusse ka orel.

Uus vundament vallikraavi nõlval ei olnud küllalt kindel, et kanda torni raskust. Torni viltuvajumist püüti peatada aastatel 1840-1841 ja 1928. Kindlustati vundamenti, torn ankurdati pikihoone külge kindlamalt. Torni kalle peatati lõplikult 1995, kui vundament kindlustati kuuemeetriste betoonvaiadega. Samal aastal rekonstrueeriti tornikiiver ja mõõdeti torni kallet selle tipust (33,5 m). Kalle tsentrist lääne suunas oli 2 meetrit ja 5 sentimeetrit.

Karksi mõisa omanik feldmarssal Georg Reinhold von Lieven ehitas 1730 kiriku juurde viiva tee äärde, muistse orduvendade kalmistu asupaika, kabeli.

Olulisemad vaatamisväärsused kirikus

Karksi kirikus on üks viimaseid säilinud E. C. Kessleri firma valmistatud orelitest (1847). Orelivääril on 16 maali, mis pärinevad 18. sajandi teisest poolest. Samast ajast on hilisbarokne rokokoo stiilimõjudega altar ja Viljandis valmistatud vasest lühter. Altarimaal „Kristuse ülestõusmine“ on maalitud 19. sajandil. Käärkambrisse on paigutatud kiriku vana altar, 17. sajandi meistrite töö.

Koguduse tänased olulisemad traditsioonid ja tegemised

Kiriku ees ordulinnuse säilinud müüride vahel toimuvad kultuuri- ja spordiüritused.