Koguduse ja kiriku ajaloo lühiülevaade

Paavsti kirjas 1234 on mainitud mitmeid Eesti alal tegutsevaid preestreid, teiste hulgas ka Moches teenivat Eggehardi. Mõhu ehk Moche oli siinne pisike muinasmaakond.

13. sajandi lõpust - 14. sajandi algusest pärinev kirik jõe vasakkaldal hävis 1600 Poola-Rootsi sõjas.

1633-34 valmis uus kirikuhoone kindlust ja suurtükitorni ühendavate müüride vahel. Kiriku kujundamisel oli osalenud ka selleaegse mõisaomaniku feldmarssal Hermann von Wrangelli minia Christina, sünd. af Wasaborg, kuningas Gustav II Adolfi pojatütar. Pärast Põhjasõda laienes kirik ka vanasse suurtükitorni, mis moodustab praegugi kiriku kooriruumi.

Nii kirik kui ka loss põlesid 14. juulil 1941. Tolleaegne energiline noor pastor Herbert Kuurme (13. 07. 1911 - 16. 04. 2005) suutis saada loa kiriku taastamiseks ja koguduse ühise pingutuse tulemusel oli võimalik juba 1952 kirik taas sisse õnnistada.

Olulisemad vaatamisväärsused kirikus

Sisustus toodi endisest Tartu Ülikooli kirikust, mis suleti 1952. Nõukogude noorsugu kasvatav asutus ei saanud ju enam kirikut omada. 1870. aastatel valmistatud altar on pööratava altarimaaliga. Kirikuaasta kestel suvest kevadeni näeb kogudus Julie Hagen-Schwartzi maali "Kristus ristil". Ülestõusmispühadest Taevaminemispühani saab vaadata Kaavelt pärit eesti soost kunstniku Woldemar Friedrich Krügeri maali "Naised haua juures".

Kirikus on orelimeister W. Saueri poolt 1900 valmistatud orel. See on toodud Viljandi Jaani kirikust, mis samuti 1952 suleti. Orel on 28 heliseva registriga, 2 manuaali ja pedaaliga, pneumaatilise traktuuriga.

Koguduse tänased olulisemad traditsioonid ja tegemised

2011 seisuga kuulub kogudusse 1055 annetajaliiget.

Koguduses tegutseb pühapäevakool ja toimuvad noorteõhtud. On muusikakollektiivid: segakoor, noortekoor, ansambel ja plokkflöödiansambel. Noortel oma bänd, millega esinetakse noorteüritustel, pereteenistustel.

Igal nädalal toimuvad piiblitunnid, kus inimesed saavad kaasa rääkida ja oma mõtteid avaldada.

Kaks korda kuus koguneb naisteühendus.

Traditsiooniks võib nimetada noorte talvepäevi, mis 2012 toimusid juba 15. korda, neljandat korda oikumeenilistena.

Traditsiooniks on kujunenud linna advendiaja avamine kirikus koos piduliku kontserdi ja mõtisklusega. Altaril süüdatakse esimene advendiküünal, mille õpetaja annab linnapeale, et selle tuld rahvale edasi jagada.