Kivikirik rajati 13.sajandi II poolel Suure-Jaani ja Järvamaa kirikute eeskujul. Ehitusmaterjaliks on pae- ja maakivi ning tellis. Mürid on paksud, kohati kuni 2,25 m. Kolmeruumilisse algkavatisse kuuluvad kvadraatne koor, pikihoone ja läänetorn. Müüritrepp algab põhjakülje seinast ja suundub läbi lääneseina võlvipealsele.Torn on kõrge kaarava kaudu pikihoonega seotud. Kooriosa on laotud gotlandi telkvõlvina, kus kivid paiknevad diagonaaltelgedega risti ja moodustavad võlvi risttelgedel tellistega seotud liitejoone. Portaalid on lääne- ja põhjaseinas (kapiteelidel on kujutatud lendlohet ning meest kuradi haardes - motiiv Skandinaavias levinud). Kitsad aknad on sillatud teravkaarseks. Torni läänefassaadis on portaali kohal suur ümar aken ja teine samalaadne suurendab altariruumi valgustatust. Pikihoone võlvid ehitati 14. saj.alguses, algsed ümarsambad muudeti 18. saj. massiivse juurdelaoga. Seintel toetavad võlve rippsambakesed, neist ühel on mehefiguur, mis kujutab Simsonit sammast hoidmas.
17.-18. saj. korduvalt purustatud kirik rekonstrueeriti 1762 (arv kiriku idaviilul). 1856 ehitatud tornikiiver (Johann Gottfried Mühlenhausen) hävis 1905 tormis ja taastati 1990.
Altarimaal Kolgata -Sally von Kügelen (1901). Kantsel - Tartu meister Thomas Öhmann (1686). Orel -Wilhelm Sauer (Frankfurt Oderi ääres, 1893).