Projektid:

TURVALINE JA KORRAS KOGUKONNAKESKUS SUURE-JAANIS

Projekti tegevused: soetatakse ja paigaldatakse välisuste valgustus ja valveseadmed, soetatakse korrashoiu vahendid.

Periood: 03.04.2023-03.04.2024

Toetajad: KOP, Põhja-Sakala vald, annetajad, vabatahtlikud.

SUURE-JAANI KIRIKU INFO- JA NÄITUSETARVIKUD 

Projekti tegevused: soetada ja paigaldada oreli infotahvel, numbritahvel, kaks trükisehoidjat, näitusetarvikute ja fotolõuendite komplektid kohaliku muusikaelu püsiekspositsiooni loomiseks.

Periood: 01.03.2022 - 01.04.2023

Toetajad: KOP ja Põhja-Sakala vald.

PILLIDE KUNINGA SÜNNIPÄEV: SUURE-JAANI ORELIPÜHA

Projekti tegevused: Suure-Jaani orleipüha ettevalmistamine ja läbiviimine koos ajaloolise uurimuse, ettekannete, orelite tutvustamise ja kontseerdiga.

Periood: 01.03.2022 - 01.04.2023

Toetajad: KOP ja Põhja-Sakala vald.

KAUNIS JA TURVALINE KOGUKONNAKESKUS NING KOGUKONNATÖÖ VAHENDID SUURE-JAANIS

Projekti tegevused: korrastatakse Suure-Jaani kiriku kolm sissepääsu ning valmistatakse ja paigaldatakse kirikusaali neli võreust: restaureeritakse lääne- ja põhjaportaali välisuksed, värskendatakse tuulekoja uste ja seinte viimistlus; põhjaportaali uksele paigaldatakse astmekivi; käärkambri ukse väliskülje viimistlus viiakse kooskõlla portaali ustega; võreuksed valmistatakse ja paigaldatakse I korrusel kahele rõdutrepile ja  kooriruumi ukseavasse ning II korruse rõdule oreli lõunaküljel. Soetatakse kogukonna ühistegevuse soodustamiseks vajalikud vahendid: sülearvuti, printer, projektor, 2 tolmuimejat ja kaks kokkupandavat kaldteed.

Periood: 11.04.2022 – 10.04.2024

Toetajad: PRIA Leader ja Põhja-Sakala vald.

TURVALINE JA FUNKTSIONAALNE KOGUKONNAKESKUS SUURE-JAANIS. Projekti tegevused: kiriku elektriprojekti koostamine, projektijärgsete elektripaigaldustööde teostamine, kooriruumi valgustite soetamine. Periood 2021-2022. Toetajad: PRIA Leader ja Põhja-Sakala vald.

SUURE-JAANI KELLAHELIN TURVALISEST TORNIST. Projekti tegevused: tornikellade digitaalse helistamissüsteemi paigaldamine, torni käiguteede jm korrastamine, vahendite (esmaabi vahendid, infotahvlid ja -alused, oote- või puhkemööbel ) soetamine. Periood 2022-2024. Toetajad: PRIA Leader ja Põhja-Sakala vald.

SUURE-JAANI KIRIKU KATUSE RESTAUREERIMINE: I ETAPP KOORIRUUMI KATUS. Periood 2021-2022. Toetajad Muinsuskaitseamet ja Põhja-Sakala vald.

SUURE-JAANI KIRIKU KATUSE RESTAUREERIMINE: II ETAPP PIKIHOONE KATUS, I järk. Periood 2022. Toetajad Muinsuskaitseamet ja Põhja-Sakala vald.

Suure-Jaanis on vanim Viljandimaa kivist maakirik ja ühtlasi üks esimesi kogu Kesk-Eestis. Ehitatud arvatavasti 1300 paiku. Kiriku müürid on laotud vaheldumisi Põhja-Eesti ehitusmaterjalist paest ja Lõuna-Eestile iseloomulikust maakivist, kasutades tellist suuremat teostuse peensust vajanud ehitusosades (portaalid, aknapiirded jne.)
Pühakoda koosnes algselt  kolme võlvikuga kolmelöövilisest pikihoonest (võlvid hävisid Liivi sõjas) ja ristkülikulise põhiplaaniga koorist, kusjuures käärkamber puudus. Olemas oli tugev läänetorn, mis oli iseloomulik kõigile orduala siinsetele kirikutele. Torni läänefassaadi kaunistab avar roosaken, mõikalise tellisäärisega ümbritsetud ja teravkaareline sammasportaal. Portaali küljesambaid liigendavad tüvisevõrud ja kapiteele ehib hilisromaani kunstiajastule omane lamereljeefne palmettdekoor. Portaali arhivolt tipneb arvatavasti evangelist Johannest sümboliseeriva kotkapeaga. Kaheastmelisena kujundatud põhjaportaalilgi näeme tüvisevõrudega kaunistatud sambaid, kuid kapiteelid on jäetud dekoorita.

Uudse ruumielemendina esineb tornialune võlvkoda. Keskaegse ruumikompositsiooni järgi sidus kirikuruumi pühaks tervikuks jumalakoda idast läände läbiv valgusvoog, sümbol Kristuse valgusest. Sellise ühtse valgusruumi on Suure-Jaanis, nagu paljudes teisteski vanades kirikutes, ära lõhkunud oreliehitus läänepoolse roosakna ette. Külgaknad, algselt kitsad, viidates taas hilisromaanika stiilimõjule, on hiljem pikemaks ja laiemaks raiutud. Kaitsefunktsiooni reedab riivpalgiga suletav uks torni ülaosas. Torni viinud müüritrepp algas koori põhjaseinas ning hargnes kaheks - letnerile viinud otseharu juhib nüüd kantslisse, paremale pöördunud trepiharu läbis pikihoone idaseina, jõudis võlvipealsele ja sealt edasi tornini.

Vene-Liivi sõja järel seisis Suure-Jaani kirik veel 1613 varemeis. Taastamise käigus kõrgendati seinu ja konstrueeriti puust võlvid, üks korrus lisandus ka tornile. Kuid 1703 põletati kirik Põhjasõjas taas maha ning veelkordse ülesehitamiseni jõuti alles 1767. Siiski varsti sõja järel 1728 on kirikul juba olemas puust kellatorn, kuhu tõsteti vahepeal peidus olnud tornikellad. Võlve enam ei üritatudki taastada, vaid 1767 asendati see puitlaega. 

19. sajandi lõpuveerandil sai Suure-Jaani kirik pseudogooti laadis uue sisustuse. Altarisein pärineb umbes 1870 ja on Johann Gottfried Mühlenhauseni töö. Ilmselt 1887 altarimaali Kristus ristil autor on teadmata, sest initsiaalid lõuendil pole osutunud loetavaks. Oreliprospekt pärineb aastast 1804 ja on orelimeister Johann Andreas Steini töö. Prospekt jäi alles pärast oreli ümberehitamist vendade Kriisade poolt 1937.

Üks unikaalne mälestusmärk kirikuaiast on korduva lõhkumise tõttu leidnud uue asupaiga kiriku eeskojas. See on paest ratasrist nimega Anne Ratccsep, pesukurika kontuurkujutisega ja daatumiga 1598. Samas lähedal paiknevad J. Köleri kaks metallist matusepärga 1899. Kooriruumis seisab valgest ja hallist lihvitud marmorist urnikujuline mälestusmärk kindral Hans Heinrich von Fersenile aastast 1800.