Paistu Neitsi Maarja kirik

Kivikirik ehitati arvatavasti 13. sajandi lõpuveerandil. Selle kolmelöövilise pikihoone ja põhiplaanilt ruudukujulise kooriga, tornita kiriku rüüstamine sõjaretkel leedulaste poolt 1329 on kroonikas dokumenteeritud. Algsest pikihoonest on meieni jõudnud üksnes seinad - võlvid hävisid Põhjasõjas, samuti 1668 visitatsiooniprotokollis uhkeks nimetatud torn. Säilinud on koori  8-osaline roidvõlv, maalituna 1903 Riia Jakobi kiriku toonase võlvimaalingu järgi kuldsete tähtedega sinitaevana. Kirik kannatas 17. ja 18.saj. sõdades ning 1817 tulekahjus. 1866 valmis praegune, kolmeastmeline neogooti läänetorn (Riia arhitekt Mathias von Holst). Ilmselt samal perioodil valmisid astmelised tugipiilarid läänefassaadi nurkades. Juba neli-viisteist aastat varem 1852-1853 oli neogootika jõudnud pühakoja uuendatud sisustusse: altariseina kavandi autoriks peetakse orelimeister Gustav Normanni, samas stiilis ja samaaegne on kantselgi. Uue oreli ehitas 1853 tartlane August Kessler (järgmine orel August Terkmannilt 1913). 1853 valmis Riia maalijal ja litograafil Johann Karl Ludwig Maddausel väljendusrikkust taotlev altaripilt Kristus ristil. Selle suure maali koos raamiga olla Riiast ära toonud Holstre taluperemees Hendrik Ainson omal kulul ja oma hobustega. Maali kinkis Riia inglasest kaupmees Cumming, kellel side Paistuga õpetaja Karl Peter Ludwig Maurachi, pere kunagise kodukooliõpetaja kaudu. Lõplikult neogootiliku välis- ja siseilme sai jumalakoda 1876..