KOGUDUSE AJALUGU

EELK Mõisaküla kogudus asutati 5. dets.1926 koosolekul, kohal olid Voldemar Rõigas, Eduard Saava, Johannes Kukk, Peeter Nõmme. Konsistoorium registreeris Mõisaküla koguduse 19. veebr. 1927. Esimene avalik jumalateenistus on toimunud 8. mail 1927.

Kogudust teenis siis Halliste õpetaja Ervin Karl Reinhold von Dehn. Esimese kohaliku õpetajana teenis aastatel 1933-1934 Mõisaküla kogudust Emil-Alfred Paigaline (sünd. 04. 08. 1884 - surn. 21. 04. 1942). Mõisaküla kogudust on teeninud väga palju õpetajad ja mitmed päris lühikest aega. Kõige kauem on Mõisaküla kogudust teeninud õpetaja Johannes Laurson (1956-1975). Uuema aja vaimulikest on Mõisaküla kogudust kõige kauem teeninud Enri Pahapill.

KIRIK

Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirik ehitati 1933-1934. Kiriku projekteeris Alar Kotli. Nurgakivi pandi 14. mail 1933. Kiriku esimene õnnistamine toimus 22. juulil 1934 ja teine õnnistamine 25. augustil 1935.

Kirik hävis tulekahjus 30. aprillil 1983.

30. sepembril 1995 alustati Mõisaküla kiriku taastamistöid. Sel päeval toimus nurgakivi panek õpetaja Raivo Asuküla pühitsemisel. Oluline osa ehitusest valmis 1999 kevadsuvel. Müürid laoti Häädemeestel (Fibo ExClay tehases) valmistatud keramsiitkividest.

1999 sügiseks sai kirikuhoone katuse alla.

27. augustiks 2000 valmis kiriku käärkamber, pühitsemistalituse pidas praost Jaan Tammsalu.

2008 soetas kogudus kirikule uksed, aknad, välissoojustuse koos välisvooderdisega, valmis soojustatud betoonpõrand.

Tänaseks on põrand saanud puitkatte.

2009 sügisel tõsteti kirikutorn oma kohale.

Kirikut on ehitatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti külade uuenduse ja arendamise investeeringu toetuse (meede 3.2) fondist vastavalt esitatud projektidele. On korraldatud korjandusi koguduse liikmete, Mõisaküla linna rahva ja külaliste ning sõprade hulgas. Oluliselt on kiriku ehitust toetanud Nurmijärvi sõpruskogudus Soomest.

Kirikusaal on valmis. Kirik on sisustatud Saksamaalt Bramsche sõpruspraostkonnast kingituseks saadud pinkidega.

Kirikutorni paigaldati 2011 enne jõule kaks kella. Kellad valmistati pronksist Saksamaal OÜ Toomas Mäeväli Orelitöökoda juhendamisel. Väiksem kell kaalub 70 kilogrammi ja suurem 140 kilogrammi. Väiksemal kellal on kujutatud neitsi Maarjat ja on trükitud sõnad: „Mu hing ülistab Issandat!“ Suuremale kellale on trükitud „Au olgu Jumalale kõrges!“ ja sellel on lutherroos.

Kirikust puuduvad altar, kantsel, kroonlühtrid jm.

Kirikusaalis korraldatakse aeg-ajalt kontserte ja jõulujumalateenistusi. Peamiselt toimub jumalateenistuslik elu kiriku käärkambris, kus on olemas altar, lugemispult, istepingid (ligi 40 kohta).

Kirikus asub Richard Kiiviti altarimaal (1936) Jeesus päästab Peetrust Geneetsareti järvel (Mt 14:30).

Mõisaküla kirikus on ligi 200 istekohta.

Kiriku lähedal aadressil Heki t 8 asub Mõisaküla kogudusemaja, mis on ehitatud 1960. aastatel. Põhjalikumalt remonditi kogudusemaja 1. korrus 2001. Töömeesteks olid Aivar Usin ja Vladimir Jegorov, kunstiliselt kujundas Katrin Keres. 26. aug.2001 toimus maja ja ruumide pühitsemine.

TÄNAPÄEV

Mõisaküla kogudus koguneb harilikult kaks korda kuus jumalateenistustele kirikusse. Erilisemalt peetakse ülestõusmispüha, emadepäeva, kuldleeripüha, lõikustänupüha. Neil puhkudel ja teistel kordadel, kui kirikusse juhtub külalisi, korraldatakse kogudusemajas kirikukohv pikemaks osaduseks.

Südasuvel peetakse traditsioonilist kalmistupüha jumalateenistust Mõisaküla surnuaial.

Valminud kirikusaal pakub võimalusi kontsertide korraldamiseks. Kindlaid traditsioone pole veel välja kujunenud, mõned kontserdid leiavad aset suve jooksul ja kindlasti korraldatakse kontserte adendi- ja jõuluajal. Kontserdil esinevad lauljad ja muusikud võetakse koguduses vastu tänuga ja kirikukohviga.

Traditsiooniliselt tulevad kiriku juurde Mõisaküla Põhikooli 9. klassi õpilased kevadel enne lõpuaktust, et istutada kiriku lähedusse puu. Sügisel enne õppeaasta algust õnnistatakse jumalateenistusel Mõisaküla kooli I klassi lapsi. Ka sel puhul jätkatakse koosviibimist kogudusemajas.

Koguduse nõukogu korraldab aasta jooksul mitu talgupäeva, millest võtavad osa arvukad vabatahtlikud koguduseliikmed ja mõisakülalased.

Mõisaküla kogudusel on välissuhted Soomes Nurmijärve kogudusega.