Oma patu tunnistamist ja absolutsiooni (patu andeksandmise kuulutuse) vastuvõtmist nimetatakse pihiks.

Jeesus andis oma järgijatele meelevalla kuulutada Jumala nimel pattude andeksandmist. Meie kirikus on see õigus ordineeritud kirikuõpetajal (preestril).  Piht on Jumala armuvahend, mis on antud vaimseks tervenemiseks ja pühitsuseks kõigile kristlastele. Pihil käimine kuulub vaimuliku kasvamise juurde.

Üldpiht on iga jumalateenistuse osa – kogudus tunnistab koos pattu ja võtab vastu armukuulutuse. Üldpiht on seotud armulaua vastuvõtmisega.

Erapihil kohtuvad vaimulik ja pihtija. Vaimulikul on pihisaladuse hoidmise kohustus. Seda, mida inimene on pihil vaimuliku ees tunnistanud, ei ole tal õigust kellelegi edasi rääkida.

Pihtija nimetab vaimulikule mured, mis tema südant vaevavad. Vaimulik võib pihtijat vajadusel julgustada, paluda täpsustusi või hingehoidlikult vestelda. Patu andeksandmist saab vaimulik Jumala nimel kuulutada siis, kui ta on veendunud kolmes asjas:

pihtija kahetseb oma pattu;

pihtija  usub, et Jumal talle Jeesuse Kristuse pärast andeks annab;

pihtija tahab oma elu parandada ja Jumala tahte kohaselt elada.

Kui pihtija on vastu võtnud absolutsiooni (patu andeksandmise kuulutuse), lõpeb talitus tänu- ja eestpalvega. Pihitalitusele peaks järgnema tehtud kahju heastamine, andeks palumine inimestelt, kelle vastu ollakse eksinud, ja leppimine nendega, kellega ollakse riius.

 Pihi kõrval peetakse hingehoidlikke vestlusi. Tihti aitab südamelt ära rääkimine ja koos palvetamine koormat kergendada ning hädadele lahendusi otsida. Igal inimesel, olgu ta siis koguduse liige või mitte, on õigus tulla vaimuliku juurde oma muret jagama ja nõu küsima.

Pihi  ja hingehoidliku  vestluse aeg  tuleb vaimulikuga kokku leppida. Soovist vaimulikuga kohtuda võid alati teada anda telefoni või e-posti teel.